Korduma kippuvad küsimused

 

1. Mis on hoonete registrivara pind ?

 Hoone on kinnisvararegistri varaobjekti osa ja seda kasutab riik kas tervikuna või osaliselt. Hoone või rajatise andmevormile registris märgitakse tunnus "registrivara" ja kasutatava pinna suurus - registrivara pind. Kui hoone on riigi omandis, siis võrdub registrivara pind hoone suletud netopinnaga. Kui riik kasutab hoonet või osa sellest kasutuslepingu alusel, siis on registrivara pinnaks lepingu alusel kasutatav pind.

 2. Kuidas registreerida korteriomandit ?

Kinnisvararegistri objekt korteriomandi kohta moodustatakse kinnistusraamatu, maakatastri ja ehitisregistri andmete alusel. Kui objekt on registreeritud, soovitame panna talle nime (nt korter 11) – varaobjekti üldandmete redigeerimise nupu alt pääseb nime muutma.

Katastriüksusele tuleb märkida registrivara pinnaks  korteriomandi juurde kuuluva mõttelise osa maaüksuse pindala (arvuta välja kinnistusraamatus märgitud mõttelise osa järgi, sisesta ilma komakohata).

Hoonele tuleb märkida registrivara pinnaks korteriomandi reaalosa suurus (vaata kinnistusraamatust, sisesta komakohaga).

3. Kuidas sisestada riigisisest kasutamise kokkulepet ? Kas andmed peab sisestama asutus, kes kasutusse annab või see, kes kasutusse võtab.

Riigisisene kasutamise kokkulepe on kasutamiseks andmise menetluse alamliik. Menetluse algatab ja lepingu andmed sisestab kasutusse andja asutus. Menetluse kinnitab aga kasutusse võtja riigivara valitseja. Kasutamiseks võtjale tekib menetluse kinnitamisel registrisse uus KL tüüpi objekt – lepingu alusel kasutatav pind.

4. Avalehele saadetakse teavitus, kui objekti andmed on välises registris muutunud. Kas register automaatselt ei uuenda andmeid.

Register uuendab  kinnistute, katastriüksuste ja ehitiste andmeid, sh aadresse üldjuhul automaatselt. Kuid on mitmeid põhjusi, miks andmed on muutunud. Osad muudatused eeldavad registripidaja poolt menetluse läbiviimist. Sellisel juhul andmeid automaatselt ei uuendata, vaid saadetakse teavitus. 

5. Kuidas sisestada lepingu muudatust ?

Lepingu muudatuse saab sisestada kasutuslepingu vormilt, kehtiva lepingu uue versioonina. Kasutuslepingu vormi leiate aruandest „kasutuslepingud“ või varaobjekti vormi alamleheküljelt „kasutamine“, kus on näha kõik objektiga seotud kehtivad ja arhiveeritud lepingud.

Lepingu lisa saab sisestada kasutuslepingu üldandmete vormilt, kus on link „lisa lepingu muudatus“.  Lingile klikates avatakse lepingu uus versioon, kõik eelmised versioonid säilivad jaotise all „Versioonid“. Lepingu lisa faili saab lisada klikates lingile „Versiooni dokument“.

6. Lepingu lõpetamise menetlust ei saa kinnitada, sest lepingu lõpetamise kokkuleppe dokument on sisestamata.

Kasutuslepingu lõpetamiseks on vaja sisestada dokument, mille liigiks on valitud "lepingu lõpetamise kokkulepe". Menetluse kinnitamisel kontrollitakse süsteemselt, milline dokumendi liik on valitud.  Alusdokumenti ei pea sisestama, kui tähtaegse lepingu lõpptähtaeg on möödas.

7. Võõrandmise menetlust ei saa lõpetada, kuna leping on seostamata. Kuidas toimub võõrandamise menetluses lepingu seostamine varaobjektiga ?

Menetluse esilehel näete menetlusse valitud varaobjektide loetelu. Loetelus varaobjekti andmete järel (all paremas nurgas) on andmete redigeerimise nupp, millele vajutades avaneb lepingu seostamise andmeväli. Valige loetelust lepingu andmed ja vajutage "seosta leping".

8. Kuidas riigi kinnisvararegistris andmed korrastada, kui kinnistu jagatakse ?

  • Kinnistu jagamise tulemusel muutuvad kinnistu andmed kinnistusraamatus, seega tuleb arveloleva varaobjekti andmed uuendada (varaobjekti üldandmete vormil link „uuenda“). Uuendamise käigus  sooritab register päringu kinnistusraamatusse, maakatastrisse ja ehitisregistrisse ja uuendab riigi kinnisvararegistri andmekoosseisu.
  • Kinnistu jagamise tulemusel tekkinud uus kinnistu tuleb riigi kinnisvararegistris arvele võtta vara omandamise menetlusega, alamliigiks valida „kinnistu jagamine“. Kinnistu arvele võtmisel peab teadma uut kinnistu registriosa numbrit.
  •  Kui jagatud kinnistuga on seotud registris kasutuslepingud, siis tuleb ka lepingute andmed üle kontrollida ja vajadusel muudatused sisse viia.

9. Kas riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu sõlmimisel peab lähtuma riigivaraseaduses kehtestatud menetluskorrast ?

 Tegemist ei ole kasutamiseks andmisega riigivaraseaduse mõttes, vaid jahiseaduse alusel sõlmitud kokkulepetega. Riigivaraseaduses sätestatud riigivara kasutamiseks andmise menetluskorrast nende lepingute sõlmimisel lähtuma ei pea, kuid tuleb arvestada RVS §8 sätestatud riigivara valitsemise üldpõhimõtteid.

10. Kuidas kustutada registrist lammutatud ehitist?

Kui hoone lammutati, siis on õige teha riigivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise menetlus kooskõlas riigivaraseaduse § 55. Registri menetlus on vara arvelt mahakandmine.  Menetluses tuleb vormistada ja registrisse lisada mahakandmise akt, mille alusel tuleb hoone nii riigi kinnisvararegistrist kui ka raamatupidamisest maha kanda.

Juhul, kui mahakandmise menetlust ei ole vaja teha, siis hoone saab registrist lihtsalt kustutada, kui ta ei ole registrivaraks märgitud ja EHRiga seostatud. Seega, kustutamiseks tuleb eemaldada EHR seos ja hoone vormilt registrivara märge.

11. Kuidas määrata riigivara valitsemise eesmärki.

Tulenevalt riigivaraseaduse §10 lõikest 1 on riigivara valitsemise eesmärgid: riigivõimu teostamine, muu riigivara valitseja poolt määratud avalik eesmärk, tulu saamine ja reservina säilitamine.

  • Riigivõimu teostamine- vara on riigile vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või põhitegevuse korraldamiseks vastavalt põhimäärusele.
  • Muu avalik eesmärk - vara on riigile vajalik muude avalike ülesannete täitmiseks, mis otsestelt ei tulene seadusest ega põhimäärusest.
  • Tulu saamine - Vara on riigile soetatud tulu teenimise eesmärgil (üldjuhul seda ei tehta). Võimalik täiendav eesmärk lisaks teistele eesmärkidele, kui vara on lepingu alusel kasutusse antud ja teenib tulu. Registrisse täiendavat eesmärki ei kanta.
  • Reservina säilitamine - Maa on riigi omandisse jäetud reservmaana, siia alla kuulub pikaajaliselt või alaliselt riigi omandisse jääv maareserv. Varalt võib teenida tulu, kuid pikaajaline eesmärk sellest ei muutu.