Riigi kinnisvara kasutusnormatiivide väljatöötamine ja rakendamine riigi eelarveprotsessis

Rahastatud Tarkade Otsuste Fondist ajavahemikus september 2010 kuni mai 2012.

Projekti ulatus ja rakendatavus

Projekt on välja töötatud riigi keskvalitsuse hoonestatud kinnisvara vajadustest lähtuvalt riigi kinnisvarastrateegias kokkulepitud eesmärkide elluviimiseks. Ehkki otsustamisprotsesside alused on ühtselt sätestatud riigivaraseaduses, on rakendatav praktika ja otsuste tegemiseks saadaolev informatsioon riigivara valitsejate lõikes erinev.

Projekti käigus väljatöötatud juhtimisraamistik on üks põhilisi instrumente riigi kinnisvarategevuste ümberkorraldamisel. Projekti tulemusi kasutatakse riigi kinnisvarakeskkonna juhtimisega seotud dokumentide koostamisel, eelnõude väljatöötamisel, riigieelarve planeerimisel, riigi kinnisvararegistri ja riigi finantsinfosüsteemi edasiarendamisel vastavalt koostatud rakenduskavale.

Projekti tulemused on rakendatavad ka teistes avaliku sektori asutustes võimaldades tõhustada kohalike omavalitsuste, riigi avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, riigi äriühingute kinnisvarakulude juhtimist. Põhimõtteliselt on projekti tulemused rakendatavad ka erasektori ettevõtetes, kuna loodud mudelid on oma olemuselt universaalsed.

Projekti eesmärk

Töö peamine eesmärk on luua riigile hoonestatud kinnisvaraportfelli juhtimisel paremad eeldused tarkade juhtimis- ja finantseerimisotsuste langetamiseks - luua ühtsed riigi kinnisvarakasutuse põhimõtted ning läbipaistev kinnisvarakulude juhtimise ja seire protsess. Töö kitsamaks sihiks on pakkuda võimalust need otsustusprotsessid ühtlustada ning parendada otsustamiseks vajamineva informatsiooni kvaliteeti, selle kogumise lihtsust ja info kättesaadavust otsustajatele ning seeläbi tõsta riigi kinnisvaraportfelli juhtimise tõhusust.

Projekti tulemused  

Kokkuvõte ja rakendamine

  • Projekti lühikokkuvõte  annab ülevaate projektist, sh tulemustest, jätkutegevustest ja ettepanekutest.
  • Rakenduskava   annab ülevaate ettepanekutest, mille alusel on võimalik  planeerida tegevused juhtimissüsteemi arendamiseks (infomudeli aruande osa 4).
     

Näitan: 2 tulemust.

Kinnisvarajuhtimise infomudel

Hoonestatud kinnisvara juhtimisotsusteks vajaliku informatsiooni liikumise ja kasutamise infomudel.

  • Aruande üldosa  -  annab ülevaate infomudeli aruandest ja selle struktuurist.
  • Otsustusprotsesside kirjeldus (osa 1) - olemasolevate ja väljapakutud tõhusate kinnisvara juhtimise otsustusprotsesside kirjeldused ning vajalikud muudatused
  • Puuduoleva informatsiooni loend (osa 3) - kaardistatud on riigieelarve protsessis kinnisvara juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni loomise ja liikumise hetkeseis ja vajalikud ettepanekud nii puuduoleva informatsiooni kui protsesside täiendamise osas.
  • IT-lähteülesanne (osa 5) - Koostatud on lähteülesanne kinnisvararegistri teiste infosüsteemidega seostamise IT-arendusteks. 
  • Analüüsivormid (osa 2) - koostatud on kinnisvarakeskkonna juhtimisotsuste analüüsi vormid ja juhendmaterjalid otsustuste osas, mis mõjutavad enim kinnisvara kulusid.
  • Metodoloogia (osa 7) ja Töödokumendid (osa 6) – annavad taustainfot töö käigus elluviidud tegevuste kohta.
     

Näitan: 7 tulemust.

Kinnisvara tulemusaruandlus ja kasutusnormatiivid

Projekti käigus töötati välja 5 normi: pinnanorm, kulunorm, asukoha kvaliteedinorm, hoone kvaliteedinorm  ja kinnisvarateenuste kvaliteedinorm. Iga norm defineerib asjakohased mõisted, annab klassifikaatorid, normi põhinäitajad ning nende arvutusjuhendid, selgitab normi kasutamise vajadust ja annab juhiseid normi rakendamiseks.

Tulemusaruandlus  teeb võrreldavaks erinevate hoonete kasutused, võimaldab võrrelda tulemusi eelnevate perioodide suhtes, hinnata hoone kasutamisega seotud probleemkohti, on aluseks eelarve planeerimisel ja pinnakasutuse optimeerimisel. Tulemusaruandlus on projekti käigus välja töötatud kontseptsiooni tasemel ja vajab edasi arendamist.
 


Näitan: 6 tulemust.

Rahastamismudelid

 Riigi kinnisvara arendamise võimalikud rahastamismudelid on kaardistatud, välja on töötatud finantseerimise korralduse alternatiivsed  võimalused.


Näitan: 1 tulemust.

 Euroopa Sotsiaalfond